Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Priit Perens
- 21. oktoober 2014 kell 7:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Läbipaistvus kasvab väiksema privaatsuse hinnaga
Swedbank Eesti juhatuse esimees Priit Perens.Foto: Veiko TõkmanSwedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul näitab pangasaladuse kadumine Euroopa Liidu usalduse taset oma kodanike vastu ning meie privaatsest eraelust kaob järjekordne tükk.
Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku, et 2017. aastast käivitatakse liikmesriikide vahel automaatne infovahetus kodanike finantsvarade üle. Selgitustes viidatakse USA uutele maksuseadustele ja sellele, et kui ELi riigid teavitavad USA maksuametit niikuinii USA residentide raha liikumistest, võiks seda ju ka omavahel teha. Seega on tegemist n-ö Euroopa Liidu ülese maksuinfo vahetamisega. Lisaks valmistab maksuinfo vahetamise süsteemi ette ka OECD.Otsuse sisu on minu arusaamist mööda see, et pangad hakkavad Euroopa Liidu teistest riikidest pärit residentide arvete jääke ja võib-olla ka raha liikumisi raporteerima meie maksuametile, kes siis omakorda saadab selle info edasi nende koduriikide maksuametitele. Lahtiseks jääb, kas see hakkab puudutama ka Eesti elanikke. Tekib igatahes küsimus, et kui saadame teiste riikide inimeste kohta infot, miks ei peaks siis siinsele maksuametile andma ka kohalike residentide andmeid. Eriti kui deklareeritakse, et pangasaladus on surnud.Kodanikuna arvan, et eks see kokkulepe näitab Euroopa Liidu usalduse taset oma kodanike vastu — meie niigi kadunud privaatsest eraelust kaob järjekordne tükk. Äripäev on kutsunud üles avalikustama palku, et suurendada läbipaistvust. See on kindlasti samm sarnases suunas.Pankurina näen, et taas paneb ühiskond osa riigi kohustusi eraettevõtete õlgadele. Pank ei ole klientide jälgimise ega uurimisasutus. Rääkimata sellest, et see toob kaasa eraettevõtte seisukohast täiesti ebavajalikud kulutused, mis on seotud isikute residentsuse tuvastamisega ja raporteerimisega maksuametile. Lisakulusid toob kaasa veel asjaolu, et USA, Euroopa Liidu ja OECD finantsinfo nõudmised on erinevad ning pank peab üleval hoidma kolme erinevat süsteemi.Ettevõtjatele ja ettevõtetele tähendab see ilmselt täielikku läbipaistvust ning rohkem selgitusi, kuna harilikust erinevad finantstehingud muutuvad riigile nähtavaks ning ilmselt hakatakse nende kohta selgitusi nõudma. Lisaks peavad ettevõtjad hakkama pangaga suhtlemisel andma veegi enam infot oma tegevuse ja residentsuse kohta. Ilmselt kaasneb sellega tõsiasi, et asjaajamine pangaga muutub paraku kohmakamaks.Iseenesest toob see algatus kaasa ka raha liikumise kolmandatesse riikidesse ehk siis Aasia finantskeskustesse. Taoline protsess käib aga tegelikult juba ammu, kuna see samm oli paljudele oodatud. Ehk siis need, keda püütakse, on oma raha juba mujale viinud või teevad seda ning ebamugavused jäävad teiste kanda.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Kõlvart andis oma Euroopa Parlamendi koha Jana Toomile
Kuigi esialgsete valimistulemuste järgi pidauks Keskerakonnast minema Euroopa Parlamenti Mihhail Kõlvart, otsustas ta oma koha anda Jana Toomile vahendab Delfi.
Kuigi esialgsete valimistulemuste järgi pidauks Keskerakonnast minema Euroopa Parlamenti Mihhail Kõlvart, otsustas ta oma koha anda Jana Toomile vahendab Delfi.
Läti riiklik energiafirma plaanib Eestisse pool miljardit investeerida
Läti Latvenergo tütarfirma Elektrum Eesti kavatseb Eestis rajada kuni 400 megavati jagu päikese- ja tuuleparke, kümnendi investeerimisplaan on kuni pool miljardit eurot.
Läti Latvenergo tütarfirma Elektrum Eesti kavatseb Eestis rajada kuni 400 megavati jagu päikese- ja tuuleparke, kümnendi investeerimisplaan on kuni pool miljardit eurot.